Ronimisest üldiselt

Kaljuronimine on statistiliselt üks ohutumaid põnevusspordialasid

Alpinismi, mis on ronimise kõige tuntum ala, võib võrrelda mootorratta võidusõiduga maanteel. Samas kui kaljuronimine spesiaalselt selle jaoks ehitatud spordisaalis on nagu jalgrattaga sõitmine kinnises koduhoovis. Mõlemas tegevuses on tehnilised baasoskused samad, aga riski tase väga erinev.

Risk of different types of climbing
Ronimissaalis kukkumine on lühike ja pehme. Kaljuronimine on suure osa ajast ohutu tänud julgestustusele. Alpimismis liigutakse palju ilma julgestuseta.

Ronija esimene vastane on kalju või kivi, jõud ja oskused ei ole esmalt mõõtmiseks teistega, vaid igaühe oma keha ja vaimuga. Seetõttu pakub ronimine võimalust isiklikeks väljakutseteks, suurendab enesekindlust ja enesehinnangut igaühe enda tempos ning ilma võrdleva surveta. Kaljuronimist võrreldakse ka malemänguga, kus võidakse teada, kuidas kõik nupud laual liiguvad, kuid kuni ei aimata ette järgmist paari liigutust, ollakse kinni algajate tasandil.

Visualizing moves 2
Ronijad visualiseerimas raja läbimiseks vajalikke liigutusi Ronimisministeeriumis Valley Uprising teemalisel ronimisvõistlusel (video).

 

Hea füüsilise vormi tagamiseks on kaljuronimine suurepärane spordiala, mis arendab jõudu, vastupidavust, terve keha kontrolli ning liigutuste täpsust. Kaljuronimise harrastamisega kaasnevad tugevnenud selja-, jala-, õla- ja käelihased ning suurenenud vastupidavus ja painduvus. Ronimise füüsilist aspekti kirjeldab see, et hiljuti kandideeris siseronimine aasta 2020 olympiamängudele.

Lisaks füüsilisele ja mentaalsele kasutegurile on ronimises oluline ka sotsiaalne aspekt. Kaljuronimisel ei kohata ainult sõpru, kes jagavad kirge, vaid luuakse ka toimiv partnerlus, mis on erinev mitmetest aladest, kus partner on lihtsalt kaasmängija või vastane. Kaljuronimises jagavad partnerid pühendumust ja vastutust teineteisest ja proovivad koos lahendata kalju pakkutud väljakutse. Ühised pingutused, õnnestumised ja ebaõnnestumised loovad sideme, mis võib kesta terve elu.

Kuigi ronimine võib paista tavainimestele ohtlik, peavad ronijad tähtsaimaks aspektiks just ohutust. Eesmärk on alati ennast mitte vigastada, et järgmine päev edasi ronida. Tänasel päeval ongi kaljuronimine statistiliselt üks ohutumaid põnevusspordialadest, sest see hõlmab üle sajandi arendatud tehnikaid ja tehnoloogiat. Täpselt sama moodi nagu rattasõidus, tuleb ronimises algaja õppida põhiprintsiipid, et ohutult toimetada.

Ronimine Ronimisministeeriumis

Kuigi sisetingimustesse rajatud „kaljuronimisvõimlad“ tehti algselt treenimaks looduslikul kaljul ronimiseks ning hiljem võistlusteks, on selle ala kiire levik viinud uue ronimisharu tekkimiseni, mistõttu osa ronijaid ei jõuagi kunagi välja ronima. Ronimisministeeriumis harrastatud bouldering- ja siseseina ronimist on kirjeldatud allpool.

Bouldering-ronimine sisetingimustes

Bouldering on juba ammu kasutusel kui vahend kaljuronijate treenimiseks ning see on ka üks seltskondlikumaid ja lõõgastavamaid ronimisviise. Tänaseks on bouldering iseseisev spordiala, mille populaarsus maailmas aina kasvab ning milles peetakse ka võistlusi.

Adidas rock stars 2014
Adidas Rock Stars ronimisvõistluse auhinnaseremoonia.

 

Bouldering-radade keerukuse hindamiseks on välja kujunenud raskusastmete süsteem ja bouldering-ronimises eesmärk on õppimida lahendama tehniliselt ja füüsiliselt endale võimalikult keerulisi ronimisradu ehk probleeme (ingl.k. bouldering problems). Ronimisprobleem võib koosneda paarist raskest liigutusest või mitmekümnest järjestikusest liigutusest, mille läbi tegemine nõuab lisaks jõule ka vastupidavust. Ronija peabki tihti proovima rada mitmeid kordi ja oma taseme piiril raja läbimiseks tegema trenni mitmeid kuid.

Siseseina ronimine

Siseseina ronimine (indoor climbing) toimub sisetingimustes selleks spetsiaalselt rajatud tehiskaljuseintel. Ronimisseinte eeliseks on nende mitmekülgsus. Ronimisnukke on võimalik ümber tõsta ning sellega luuakse piiramatu hulk erinevaid ronimismarsruute. Siseronimisseinad rajati kaljuronijate poolt selleks, et oleks võimalik treenida ka siis, kui ilmastikutingimused seda looduslikel kaljudel ei võimaldanud või kui kaljud asusid liiga kaugel. Tänaseks on paljudele harrastajadele siseronimine eraldi seisev viis hoida oma füüsilist ja vaimset vormi.